See neljas sõber on siinkirjutaja. Mingil hetkel sai mullegi selgeks, et Nõmmelt Lasnamäele tööle käia aastaringselt ei ole 280 tüüpi Mercedes-vanuriga kuigi adekvaatne tegevus, niisiis oli vaja "autot." Kriteeriumid olid kindlad - vähemalt 2.0, kindlasti bensukas, esivedune vaid VÄGA huvitava eksemplari puhul ja kindlasti midagi erilist. Mulle ei meeldi konservatiivselt disainitud igavautod, milliste otsa võib koperdada igal nurgal. Pigem remondiksin igapäevaselt mõnd huvitavat alfat, kui kihutaksin 4 aastat probleemivaba Golfiga. Kindlat margi või tootjamaa eelistust mul polnud.
Kõik läks aga risti vastupidi...
Oli tavaline si** ilmaga kolmapäeva õhtu, kui kuulutusi sirvides jäi silma üks sinine Polo. Need vanad Polod mulle meeldivad, aga lähedalt polnud ma ühtegi näinud. Tuli välja, et auto on vaid 5minutilise sõidu kaugusel ja omanikul vaba aega ka - "lendasime laivi." Armastus esimesest pilgust! Koledalt sinine, kandiline, jõuetu diisel ja 0 tasemel varustus. nii perv. autot ei kohta tihti, oli selge, et minusugusel "peaveaga" kodanikul on teda tarvis. Hind langes ka nii taskukohaseks, et polnud mõelda kedagi, tund peale esmakohtumist roolisin uhkelt enda diiselkombaini kodu poole.
Tegu on 1991 aastal esmaregistreeritud Polo IIF tüüpi kolmeukselise universaaliga. veab hämmastavalt võimekas 35 kilovatine 1.4 liitrine masuuti põletav mootor, mille otsa omakorda ühendatud viiekäiguline manuaalkast. Viies käik käib hetkel koormakummiga armatuuri külge kinni, sest muidu loobib välja. See viga koos lagiseva sidurga peaks lähiajal lahenduse leidma. Lisavarustusse kuuluvad köögilaua vakstust tehtud uksepolstrid (tehasest ikkagi, mitte kellegi leiutis Toim.) ägedad kuldsed valuveljed ja salongivalgustus. Puuduvad erinevad ülehinnatud "luksuslisad" nagu kesklukustus, roolivõimendi või müraisolatsioon. Kere paistab päris viisakas isegi, lapitud on tagatulede aluseid ja varuratta lohu põhjast kipub üks tükk eralduma. Tehnika tahab üle käimist, kuid lootusetult käest lastud pole vast midagi.
Esialgu plaanin temaga vähemalt kevadeni ringi kihutada, kui selleks ajaks diisli lagin kõrvu peast pole kukutanud, ilmselt kauemgi.
Esialgu on jagada ainult kolm mitte just väga proffessionaalsel tasemel tehtud fotot, milledelt võib saada ligikaudse aimduse, millega tegu. ükspäev kui ma ta ära pesen ja seest korda teen, saab ehk viisakaid pilte ka.
Lugupidamisega,
värske Volkari omanik Tanel