Jetta 1,6 55kW pöörded kõiguvad sooja mootoriga

[Zender]

Mootoriks siin 1.6 55kw isend.
külmast peast käib ilusti ja hästi hoiab põõrdeid ei jäta vahele ega midagi , aga niipea kui mootor soojaks l2heb siis hakkab vahele j2tma ja p66rded k6iguvad 900-1200 vahel ...
mida vaadata ja milles võib asi olla ...
kas seda jama võib karpa tekitada ?

[bradley0073]

lambda [VW Bot: "Keel korda!"] tuleb mootori soojenedes järgi, ehk see vigane

[Zender]

vabandan , see ei ole lambdaga mootor . tavaline plank 55kw karpa mootor .

[bradley0073]

srry, viimane lause jäi esimesest postist kahe silma vahele

[GTI]

Vaata kas õhuklapp on sooja mootori korral täielikult avatud - kui ikka autom. õhuklapiga osend.

[Zender]

kas see võib olla ka sellest et saab liiga palju õhku peale?

[Zender]

või temperatuuriandur võib ka äkki otsas olla?

[R36]

Milline on karburaatoriga mootor? Kas nad mitte kõik monokad ei olnud?

[100avant]

Milline on karburaatoriga mootor? Kas nad mitte kõik monokad ei olnud?

Teemaalgatajal Jetta 2 pierburg 2E2 karpaga ma pakun. Tempi anduritest ei arva see karpa suurt midagi.
Aga jah, kas õhuklapp lahti tuleb?

[Zender]

õhuklapp tleb täiesti lahti jah ,

[100avant]

Kui töötava mootoriga karpa sõidusuunas paremal küljel olevat vaakumkambrit(sellest väljuvat "varrast" ja segusiibri sealpoolset hooba) pöörete kõikumise ajal jälgida, siis kas seal toimub paraleelselt pöörete muutumisega liikumine?
Kas üle 1200 on kõik korras, kui varvast kergelt pedaalil hoida?

[Zender]

seda et pole vaadanud seda täpselt aga kui gaasi peal hoiad siis ei puterda enam mootor .

[Zender]

aga liikumine toimub seal koguaeg.

[100avant]

aga liikumine toimub seal koguaeg.

Kui seal see varras vaakumkambrist sisse-välja käib ja segusiibrit "pumpab", siis pakun välja, et tegemist on vaakumi lekkega(näiteks vigased vaakumvoolikud või seesama tühikäigu vaakumregulaator), või siis hoopis tõenäolisem vale reguleering(samuti mõjub ka see, kui keegi tark segusiibri hooba näiteks karpat maha-peale sättides väänanud on).
Kõige lihtsam oleks ilmselt proovida tühikäiku reguleerida. Praeguse info peale pakuks, et reguleeritud tühikäigupöörded on kõrgemal kui 1200 pööret. Aga 1200 pöörde peal tahab mootoripidurduse tõhustamiseks/kütuse kokkuhoiuks mõeldud funktsioon sulgeda segusiibrit. Ja nii ta siis pendeldab üles alla tühikäiguga.
Selle vaakumkambri salongi seina poolses otsas keskel on 13 mm võtmega keeratav "reguleerpolt". Seda väljapoole keerates võiks tühikäik madalamaks tulla ja mootor jääda tööle ilma cut-offi sekkumiseta. Enda masinatel tühikäik siiani jäänud soojalt 750-850p/min vahele.

[Zender]

ma proovin selle ära kui ilm vähe paremaks läheb aga kas rihmas ei või asi olla et jätab vahele ehk siis süüde vale veits aga kui jagajat keerata läheb asi hullemaks aga külma mootoriga ei ole kuulda et süüde vale . vahele ei jäta ...
tänud .

[100avant]

Otse loomulikult võib paigast ära süüde mootori tööle ja tühikäigupööretele mõjuda...

[Zender]

ma ei tea mulle õeldi et tegemist võib olla uue rihmaga kui auto ostsin aga ei tea pean homme katte maha kakkuma ja vaatama kas märgid paigas vb on 1 hamba võrra vale? kas siis on mõtekas kohe uus rihm toppida kui rihm normaalne tundub või saab ta paika tagasi sättida .
Terv-

[100avant]

ma ei tea mulle õeldi et tegemist võib olla uue rihmaga kui auto ostsin aga ei tea pean homme katte maha kakkuma ja vaatama kas märgid paigas vb on 1 hamba võrra vale? kas siis on mõtekas kohe uus rihm toppida kui rihm normaalne tundub või saab ta paika tagasi sättida .
Terv-

Kui ikka rihm korralik on, ilma olulise kulumiseta, mõrasid märgata pole, siis ise ei kiirustaks kohe vahetama. Pingutusrullikule tasub ka kriitilise pilguga otsa vaadata. Kui selle laager ikka kahiseb, siis mina paneks uue. Koos rihmavahetusega olen ise alati kindluse mõttes uue rulliku ka pannud.
Rihma märkidele lisaks tuleb siis paika ajada ka jagaja märk(jagaja korpuses "kriips", mis keeratakse kohakuti jagaja rootori otsa keskosaga, kui viimane on esimesse silindrisse mineva juhtmega kohakutti. Täppishäälestuseks on nagunii vaja stroboskoopi või head "kõrva".