Golf III ja Golf IV remont (algaja kirjapandud kogemused)

Do It Yourself, ehk siis tee ise ja õpeta teisi.

Moderaatorid: GTI, J.Aru, dellu

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

29. Golf IV juhipoolse välimise rooliotsa vahetus 5.05.19 (vt ka punkti 12)

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:04

Kui osta uus rooliots, siis jälgida, et komplektis on lisaks rooliotsa ratta külge fikseerivale mutrile ka roolivarda stoppermutter (hea kui neid üks lisaks tagavaraks rooliotsa kohta).Toestasin auto tõkiskingade ja koormarihmaga eesmisest pukseerimiskonksust. Siis tõstsin ratta üles et rooliots pinges ei oleks ja võtsin ratta ära, et ette ei jääks. Toetasin õõtsa alt lisa tungrauaga, et õõtsapukse allapoole ei väänaks. Lugeda eelnevalt kindlasti üle, mitu keeret sees on stoppermutter roolilati peal, et sillaregull kardinaalselt paigast ei läheks. Ühe mutrivõtmega saab toetada välimise rooliotsa kuuskantservast (18 või 19 mm, mitte ei pea kullinokkadega roolivardast hoidma) ja siis saab lahtise silmusvõtmega (21 või 22 mm) vabastada roolivarda stoppermutri. Kui stoppermutter on väga roostes, siis hakkab liikuma hoopis rooliots ja mutter jääb paika. Roolivarras liigub sisemise rooliotsa peal vabalt, nii et ei pea muretsema kui roolivarras sisemise rooliotsa suhtes liigub, ainult niipalju peab vaatama, et sisemise rooliotsa tolmukate ikka vabalt roolivardaga kaasa liiguks, mitte ei murduks. Keerata stoppermutrit ainult nii palju, et ta vabaneks ja vahepeal pressida välimine rooliots oma pesast välja. Šarniiriharkidega vabastamine mul ei õnnestunud, tuli kasutada šarniiritõmmitsat (või kuumutada) ja keskmisest pisut suurema metallhaamriga lüüa kui šarniiritõmmitsaga poldil pinge peal. Rooliotsa polti tuli relakaga lühemaks lõigata, kuna šarniiritõmmits ei mahtunud poldi otsa. Seejärel sain vana rooliotsa roolivarda küljest ära keerata. Külge roostetanud stoppermutrist saab lihtsasti lahti, kui relakaga lõigata mutter kahest kohast peaaegu läbi nii et roolivarda keeret veel ei kahjusta. Kui roolivarras toetab oma raskusega relakakettale siis on läbilõikamine piisavalt aeglane, et on kerge vältida keerme kahjustumist. Pärast seda suruda suur lapik kruvikeeraja lõigatud prakku ja pressida pragu laiemaks, kuni mutritükid eralduvad. Nüüd hõõruda roostesurma ja terasharjaga hoolikalt roostetanud keermeosa puhtaks, et uue mutriga oleks keerme puhastamine võimalikult probleemivaba, sest muidu on vaja suurt jõudu. Roolivardal oli peal kuuskantserv, millest oli võimalik 13 mm võtmega hoida kui pärast suruõhu mutrikeerajaga uue mutriga keeret puhastada. Kuid parem on kohe eos hoida sellest kohast pikkade ja tugevate kullinokkadega, sest kui suruõhu mutrikeerajaga mutrit keerata, siis on jõud väga suur. Mul juhtus, et suruõhu mutrikeerajaga enam lahti ei saanud, sest lahti keerates võttis mu pisut väikeste kullinokkadega roolivarda ringi käima, siis tuli ka see mutter ära lõigata. Oleks pidanud panema rohkem rõhku roostesurmaga keerme puhastamisele ja võtma sealjuures kasutusele ka terasharja. Nüüd määrida roolivarda keermeosa grafiitmäärdega ja keerata stoppermutter niipalju sisse kui ta oli eelmine kord. Nüüd veel grafiitmääret ja siis keerata roolivardasse sisse uus rooliots, kuid stoppermutrit mitte veel päris kinni pingutada enne kui rooliots ratta küljes kinni. Rooliotsa tolmukatte kumm on oma lõpurõngaga algselt rohkem allpool, kuid selle pärast ei pea muretsema, sest mutrit pingutades liigub ka lõpurõngas probleemideta ülespoole. Küll peab aga eriti alguses hoidma rooliotsa polti paigal kuuskantvõtmega (mul 6 mm sisekuuskant pea poldi otsal), sest vastasel juhul väänab rooliotsa poldi liikudes puruks rooliotsa tolmukatte kummi. Pärast selle poldi kindlat kinnitamist fikseerida ka roolivarda stoppermutter. Määrida keermed grafiitmäärdega. Nüüd saab panna ratta alla tagasi ja sõita esisilda reguleerima.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

29. Golf IV juhipoolse välimise rooliotsa vahetus 5.05.19 (vt ka punkti 12)

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:07

Pilt
Manused
IMGP5608.JPG
IMGP5608.JPG (211.07 KiB) Vaadatud 271 korda

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

30. Seiklused enne Golf IV kapitaalremonti, selle ajal ja pärast seda

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:08

Vahepeal astusin uude ajastusse, kus sõlmede töökindluse tõstmiseks loobusin grafiitmäärdest, mis soodustab poltide lahtitulekut vibratsiooni mõjul. Erinevalt lääne masinatest kasutas Nõukogude autotööstus lahtituleku vältimiseks vedruseibe, mis grafiitmäärde kasutamist ei takistanud. Nüüd kasutan hõõrdumist suurendavat vasemääret ja eelistatult keskmise tugevusega keermeliimi, mis ka takistab roostetamist ja pole nii tugev, et seda hiljem tööriistaga lahti ei saaks keerata (Loctite 243, sinine). Ostsin endale ka momentvõtmed. Käsipiduri kohta võib öelda, et endiselt see töötab nagu peab.
Ühe sügispäeval 2019 oli just vaja kaugemast kohast otse tööle sõita ja kuna oli kiire, tuli käänulisel teel pidevalt tallata pidurit ja gaasi. Autol oli juba ammu varem külge tekkinud raske käivituse probleem, paar kuud varem tundus, et hakkas juba vahele jätma sooja mootoriga. Tunda oli 90ga ja kiiremini sõites nagu auto väriseks, vibreeriks. Kasutasin (ja kasutan nüüdki) Mannol Injector Cleanerit ja see oli päris hea vahend, lasi väiksemate probleemidega edasi sõita. Käivitus oli kergem ja tossas tühikäigul vähem. Aga tollel sügispäeval olin just jõudnud Kose 4-realise lõiguni ja saavutasin täiskiiruse, kui auto järsku välja suri, ilma ette hoiatamata ja hetkega. Egas midagi, kontrollisin kütusefiltrit, lasin selle põhjast sodi välja, kuulasin, kas paagipump undab, kui süüde sisse lülitada. Mul oli aku nõrk ja selle auto aju on programmeeritud nii rumalasti, et kui mootor ei saavuta näiteks nõrga või tühjakskäiatud aku tõttu starteriga käiates teatavaid pöördeid, lülitatakse paagipump välja. Sellisel juhul tuleb käima saamiseks eelnevalt kindlasti mitmeid kordi süüdet sisse ja välja lülitada, et paagipump lööks uuesti surve süsteemis üles ja õhu välja ja seejärel lühidalt anda starterit ning vajadusel korrata protseduuri. Avasin veel korra kütusefiltri juurest tagasivoolu vooliku ja panin otsa anumasse - starteriga paagipumpa käivitades tuli vedelikku normaalselt. Huvitaval kombel mootor jahtus natuke ja siis läks käima. Kahjuks ei osanud tookord mootori käivitumist seostada jahtumisega, sai sõidetud peaaegu Vaidani ja siis suri ta uuesti välja. Sain ta korra veel käima ja tiba edasi sõidetud, kuid siis oli aku juba liiga tühi ja nõrk, mida tegid hullemaks varasemad käivitusprobleemid. Alles hiljem, pärast järgmises lõigus kirjeldatud kapremonti sain aru, et viga oli väntvõlli pöörlemiskiiruse anduris, kui vana anduri tagasi panin, siis too viga kadus. Arusaamisele aitas väikese kingituse eest Pärnu Diesellandi abivalmis spetsialist, kes kohe telefoni teel selgitas, et kohesed väljasuremised on ikka tingitud elektrisüsteemist, tõenäoliselt mingist andurist. Ja väntvõlli pöörlemiskiiruse anduri viga spetsifikatsiooni kohaselt seiskab mootori koheselt. Tema sõnul müüakse andurite pähe sellist kraami, mille sisetakistus sedavõrd kõrge, et aju ei tunnista mingil hetkel enam andurit omaks. Ja autot hiljem katsetades ta suri koheselt välja täpselt ühe jahutusvedeliku temperatuuri juures. Osadel kordadel viskas ka vastava veateate üles, kuid vahest ei visanud. See ajaski segadusse ja kahtlustasin tandempumpa, kuna kõik muud osad olid üle kontrollitud. Tandempumba mõõteaugust mõõtsin kütusesurvet ja kas viga oli mõõteriistas, et näit võbeles mitu korda sekundis 1 bari ja 5 bari vahel, kuid nii oli, samas pärast anduri vahetust mingeid probleeme tandempumbaga polnud. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud Forsist ikka originaalanduri ostma, mis siis, et mitu korda kallim.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

31. Pumppihustite, hammasrihma ja selle pingutussüsteemi, veepumba, nukkvõlli, klappide hüdrotõukurite ja generaatoririh

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:09

Oma jälje paigalduse keerukusele jättis see, et minu aastakäigul oli kõige rumalamat tüüpi hammasrihma hüdrauliline pinguti, mis väidetavalt põhjustas mehhaanikutes nii suurt pahameelt, et see asendati hõõrdpingutiga, mille reguleerimine lihtsam. Minu rihma puhul oligi mehhaanik läinud kergema vastupanu teed, jättes pinguti hoova pikalt välja ja rihm oli ajapikku hakanud lõdvalt töllerdama. Allpool on toodud mu kogemused, kuidas tööga ikkagi hakkama saada, vaatamata VW grupi lapsinseneride eluvõõrastele soovitustele tehasejuhendis.
Nukkvõlli, hammasrihma ja pihustitihendite vahetuseks kasutasin järgmisi eritööriistu lisaks momentvõtmetele: 1) nukkvõlli rihmaratta lukustuspulk (VW originaaltööriista nr 3359, odavam analoog, kõige odavamat mitte võtta, näiteks Fixuses), 2) väntvõlli rihmaratta lukustusrakis (VW originaaltööriista nr T10050, samas Fixuse komplektis olemas, mis eelmine 3359), 3) selle sama hüdraulilise pinguti hoova hoidetööriist (VW originaaltööriista nr T10008, selle samaga on kinni uus hüdrauliline pinguti, seega saab selle uue pingutiga kaasa), 4) pingutusrulliku pööramise tööriist (VW originaaltööriista nr 3387, maksis alla 100 euri, koopiat kuskil Fixuses ega mujal näinud ei ole, ehk kasutatakse laialt universaalseid suuri 90 kraadi otstega näpitsaid meenutavaid tööriistu, aga need peaksid kergesti ja mugavalt võimaldama piisavat jõudu rakendada, sest kätest kipub selle töö juures puudus tulema), 5) uute pihustitihendite paigaldamise rakised T10056/1, T10056/2, T10056/3, ostsin Forsist originaalkomplektina, maksis paarkümmend euri, koopiaid kuskil ei silmanud.
Nukkvõlli (ja koos sellega tema saalesid, simmertihendit, hüdrotõukureid) tasub vahetada siis, kui klappide või pumppihustite peale minevate nookurite servad on kulunud, servadel on kulumise tuvastamiseks 45 kraadi sooned ja need kuluvad ära nookurite otstest, mis klappe ja pumppihusteid opereerivad. Mustad nitriilkattega uued nukkvõllid ja hüdrotõukurid peaksid olema kulumisele vastupidavamad. Pildimaterjali (link otse ei tööta, Find funktsiooni tuleb kirjutada näiteks camshaft lobe wear millega leiab lehel toodud paljude juhendite hulgast õige):
https://www.myturbodiesel.com/wiki/cams ... pd-engine/
Enne nukkvõlli vahetust tasub eest ära võtta EGR klapp, osasid selle polte avades ja seadet painutades on võimalik ligi pääseda ka ühele kõige raskemini kättesaadavale poldile.
Golf IV nukkvõlli eemaldamise kohta video:
Kindlasti tasub suure vaeva vältimiseks mitte järgida tehasejuhendit, vaid video eeskujul püüda vältida tandempumba eemaldamist. Tandempumba eemaldamisel tuleb eemaldada vanad voolikud, mis tundus, et on lausa külge liimitud ning vanade purunemisel peavad olema varuks uued korralikumad. Osadele tandempumba kinnituspoltidele on iseäranis vastik ruumipuuduse tõttu ligi pääseda ja eri kujuga kruvikeeraja saba võib olla vajalik. Sisekuuskantpoldid on parem variant kui torx, kuna on saadaval nurga all keeramist võimaldavate peadega kuuskantvõtmed. Videos Kui nookurid nähtavalt kulunud ei ole, siis neid vahetama ei pea. Nookurid käivad küljest ära kahekaupa ja on fikseeritud spetsiaalsete ühekordselt kasutatavate sisekaksteistkant pea (M12) poltidega. Nukkvõlli laagerpuksid (5 tk) keeratakse kinni spetsiaalsete ühekordselt kasutatavate sisekaksteistkant pea (M8) poltidega ja pumppihustite kinnitustükid väiksemate ühekordselt kasutatavate sisekaksteistkant pea (M6) poltidega. Ülaltoodud videos on kenasti ära toodud poltide eemaldamise järjekord, kõigepealt väljaspoolt sissepoole. Laagerpuksid on nummerdatud ja järjekorda ei tohi muuta. Kindluse mõttes võib teha fotosid paiknemise kohta. Esimese asjana teha fotosid klapikambrikaane alusest ruumist

Kui eest sai ära võetud EGR klapp, pääseb normaalselt ligi ka tema all olevale nukkvõlli laagerpuksi poldile. Mina eelnevalt EGR klappi ära ei võtnud ja rikkusin poldi pea, mistõttu tuli see mul hästi ettevaatlikult koobaltpuuriga välja puurida. Puurimise ajal tundus lõpus, et ma olen juba tegelikult poldi pea läbi puurinud, kuid kohe kui see tegelikult juhtus, siis puks vabanes. Kuna ei olnud lõpus piisavalt ettevaatlik, siis sai puks pisut puuritud, kuid uut ma ei ostnud. Keerasin selle puksi ainult natuke kõvemini kinni kui teised, kuigi seegi oli ilmselt mittevajalik tegu.
1. ja 2. silindri pihustite ümarnurkade (väliste servade) vahe mõõdetud 122,6 -122,8 mm. Arvutuste kohaselt peab iga järgneva pihusti sama koha (tehasejuhend) peab iga järgneva pihusti vahe eelnevaga olema 88 mm (v.a. 2. ja 3. mille vahe on 91,4 mm), pihusti ümarosa diameeter mõõdetud täpselt 35 mm, seega arvutuste kohaselt 1. ja 2. silindri pihustite ümarnurkade (väliste servade) vahe 123 mm.
Hammasrihma hüdraulilise pinguti reguleerimine - vastupidiselt tehasejuhendile,millega õiget vahekaugust (vahekaugus on päris väike: 4+-1mm) pingutusrulliku saba ja hüdraulilise pinguti kesta ülaserva vahel saada on väga keeruline, keerata tööriistaga 3387 (või sobivate suurte splinditangidega) pingutusrullikut tema keeramisaugukestest just nii palju tagasi, et hüdraulilise pinguti hoidiktööriist T10008 hakkab just ainult nagu pisut vabamalt käima (mitte niipalju et ära saaks kergelt võtta). Hoides tööriistaga 3387 vastusurvet vastupäeva ja nagu võibolla 1 mm või vähemgi veel vastupäeva pöörates, pingutada samal ajal pingutusrulliku mutter 20 Nm peale (15 mm padrun). Nüüd kontrollida puuridega 5, 4,5, 4, 3,5, 3 mm, milline tuli vahekaugus pingutusrulliku saba ja hüdraulilise pinguti kesta vahel (vahekaugus vähenes ilmselt nii mõnegi millimeetri võrreldes pingutamata olekuga). Seejärel keerata mutrit veel 45 kraadi kinni uuesti tööriistaga 3387 vastu hoides ja ehk imevähe vastupäeva pöörates ja pärast seda kontrollida, kas lubatud vahemik 4+-1mm saavutati (mul tuli 3,5 mm). Siis tuli juhendi järgi väntvõlli 2 täisringi päripäeva (mootori pöörlemissuunas, 19 mm 12-kantvõti) pöörata ja kontrollida, kas lubatud vahemik jäi alles. Märkisin valge markeriga väntvõlli rihmaratta kehvasti nähtavale märkenoolekesele ja väntvõlli lukusti T10050 noolekesele ja nukkvõllile märgid peale. Väntvõlli tuleb seepärast pöörata 2 pööret, sest alles 2 pöördega teeb nukkvõll 1 pöörde (4-taktiline) ja saab panna nukkvõlli lukusti 3359 auku. Pingul hammasrihmaga on Golf IV nukkvõlli hammasrihma reguleeraugud nagu tehasejuhend ütleb päripäeva vastu lõppu. Peenhäälestadest liigutada hammasrihma hästi aeglaselt, et saab väntvõlli ja nukkvõlli lukustid kergelt sisse panna, siis saab väga täpseks reguleerimise. Ma panin veel enesepettuseks Loctite ülitugevat keermeliimi (rohelist) pingutusrulliku mutri peale väljajäävale keermeosale. Ühe ja sama käe nimetissõrme ja pöidla vahel hammasrihma max jõuga pöörates pöördus see ca 45 kraadi, kui pöörasin kohast, mis jääb nukkvõlli rihmaratta ja veepumba vahelise vaba lõigu keskele.
Hammasrihma poolne mootoripadi koosneb kahest osast, omavahel lähevad need kokku M12 poltidega (ettenähtud 100 Nm - ma panin sinist keermeliimi ja 108 Nm). Kõigepealt tuli paika panna kerepoolne mootoripadja osa ja selle vahelesaamiseks oli väga vähe ruumi - mootori hammasrihma poolne ots tuli tungrauaga üsnagi võimalikult üles tõsta jälgides et mitte liiga, muidu hakkab juba mootori ülemisi osi kere vastu purustama, midagi ei tohi sinna vahele ka unustada ja siis kasutades näiteks toetuspunktina ära eest ära võetud EGR klapi toru otsa, venitada mootor koormarihmaga samal ajal ettepoole. Jälgida, et koormarihm ära ei tule panna õigel hetkel mootoripadja mootoripoolsele osale külge sinise keermeliimiga töödeldud poldid ja siis asuda seda mootori külge kinnitama.
Kerepoolse ühendamiseks kerega ja mootori poolse ühendamiseks mootoriga on M10 poldid ja neid ma vastupidiselt juhendile ei uuendanud, küll aga keerasin kinni ettenähtust tugevama momendiga 80 Nm + sinine keermeliim. Mootoripoolsele alumisele poldile momentvõti vahele ei läinud, kuid selle keerasin kinni lehtvõtmega nii tugevasti kui suutsin + sinine keermeliim.
Geneka-roolivõimu-konditsioneeri rihma pinguti ots suunata külge panemisel alla - kolmest poldiaugust näeb isegi kuidas pinguti paika peab minema. Pingutasin poldid 32 Nm + sinine keermeliim, ettenähtud 25 Nm. Rihm toetub konditsioneeri rihmaratta teisele poole võrrelduna geneka ja roovivõimu rihmaratastega. Uue rihmaratta pealepanekul pole vist vahet, mis pidi ta peale läheb, kui soovitakse vana uuesti kasutada, siis peab enne mahavõtmist noole peale joonistama. Rihma sai pöörata kõige suurema vahekaugusega kohast ca 90 kraadi või kui väga tugevasti väänata, siis õige natuke rohkem.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

31. Pumppihustite, hammasrihma ja selle pingutussüsteemi, veepumba, nukkvõlli, klappide hüdrotõukurite ja generaatoririh

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:18

Pilt

Pilt
Alu Motors (Rapla) pihustid.jpg
Alu Motors (Rapla) pihustid.jpg (124.92 KiB) Vaadatud 269 korda
Pilt
Valeroon (Elva) I partii.JPG
Valeroon (Elva) I partii.JPG (228.64 KiB) Vaadatud 269 korda
Pilt
Valeroon (Elva) viimane.JPG
Valeroon (Elva) viimane.JPG (246.53 KiB) Vaadatud 269 korda
Pilt
Varem auto peal olnud.JPG
Varem auto peal olnud.JPG (238.81 KiB) Vaadatud 269 korda
Pilt
IMGP5768.JPG
IMGP5768.JPG (269.24 KiB) Vaadatud 227 korda
IMGP5769.JPG
IMGP5769.JPG (218.45 KiB) Vaadatud 227 korda
IMGP5770.JPG
IMGP5770.JPG (198.32 KiB) Vaadatud 227 korda
IMGP5772.JPG
IMGP5772.JPG (211.26 KiB) Vaadatud 227 korda
IMGP5773.JPG
IMGP5773.JPG (180.93 KiB) Vaadatud 227 korda
Manused
IMGP5699.JPG
IMGP5699.JPG (288.33 KiB) Vaadatud 269 korda
Viimati muutis volksukas1, 04 Sept 2020, 22:29, muudetud 1 kord kokku.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

32. Golf IV tagumiste amortide ja vedrude vahetus veebr. lõpp 2020

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:20

Mõne amordi stoppermutri võib varuks osta, kui on vaja amorti vahepeal lahti keerata, kuigi mul läks lõpuks sinise keermeliimi ja vanadega ilma probleemideta. Auto toestada korralikult. Kindlasti tuleb ratas alt ära võtta, et ruumi teha. Selleks poldid lõdvemaks, siis tungraud alla ja üles. Siis ratas alt ära. Amorditoe alla paigutatud tungrauaga pressida vedru pisut kokku, siis ära alumine amordipolt, seejärel ülemised amordipuksi poldid. Kui poldid roostes, siis lihtsam poldid lahti saada suruõhu-mutrikeerajaga. Seejärel eemaldasin vedru. Vedrutõmmitsaga vedru kokku surumine on aeganõudev, lihtsam on osa tööd teha ära amorditoe alla paigutatud tungrauaga, millega suruda vedru kokku nii palju kuni kummipuksi väänama ei hakata. Siis pressida vedrutõmmitsaga edasi. Kui nüüd amorditoe alla paigutatud tungraud ära võtta, tekib ka vedru eemaldamiseks rohkem ruumi. Eriline probleem oli ligipääsu mõttes juhipoolse vedruga, sest summuti segas. Vedrutõmmits ei tohiks üldse olla palju pikem ega suurem kui antud vedru kokkusurumiseks vaja on, sest ruumiga on kitsas. Alguses kasutasin teadmatusest maasturite jaoks mõeldud suuremaid vedrutõmmitsaid, millega oli tõsine nöök. Kui vedru koos vedrutõmmitsatega välja tõmmata pole ruumi, siis suruda vedru eelnevalt nii palju kokku kui vaja ja seejärel fikseerida vedru tõmmitsate asemel suurte nipukatega. Minul oli vaja 6 nipukat Golf IV tagavedrude kindlaks kinnitamiseks tõmmitsate asemel. 100 paki nipukaid sain kuskil 20 euroga, vähem korraga ei müüdud. Mingit VW lehel soovitatud eritööriista ma amordipulga stoppermutri puksist eraldamiseks ega pärast tagasikeeramiseks ei kasutanud, suruõhu-mutrikeeraja tegi töö ära hoides samal ajal sõrmega amordist kinni. Kasutada oleks võinud ka paremat haaret andvat materjali nagu riiet käe vastas. Enne amortisaatori allapanekut surusin teda veel kontrolliks ja kohandamiseks 5 korda kokku. Vedrupuks peab olema vedru peal vastu stopp-kummiäärt, vedrule oli kleepsuga märgitud, kumb pool on ülemine ja ülemiselt amordipuksilt ei tohi unustada plastikkaant (tuli vaeva näha, et uuele amordipuksile peale panna). Amordipuksi ennast ei pruugi üldse olla tarvilik vahetada, kuna see on täiesti metallist, ilma mingite kummipehmendusteta, seega ei tohiks väsida. Tagasiasetamisel panin kõigepealt paika vedru ja seejärel amortisaatori. Vedru kummipuksile panin õige pisut litoli, ehk läks pisut kergemini õigesse asendisse, kuigi see vist mittevajalik. Vedru tagasiasetamisel tuli jällegi töö kergendamiseks kasuks teise tungrauaga rattaosa tõstmine ja hiljem langetamine. Alumise amortisaatori poldi keerasin tehasejuhendi järgi lõppmomendini alles siis, kui auto rataste peal ja inimene istus veel raskuseks tagaistmel. Tehase poolt ettenähtud pingutusmomendid ülemistele amordipuksi poltidele 30 Nm + 90 kraadi ja alumisele amordipoldile 40 Nm + 90 kraadi.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

32. Golf III rooliõli vahetus 05.03.19

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:21

Roolivõimendi õli kulus mul Golf III (nagu ka Golf IV) peale ca 1,5 l, sellest 1 l on süsteemi maht ja 0,5 l kulus läbipesemiseks. Volkswagenitel tuleb kasutada rohelist rooliõli. Nii Golf III kui Golf IV jaoks on õige rooliõli roheline G002 000. Aastaid varem valasin ekslikult paaki umbes 100 g GM ja Fordide punast õli. Osad õlid olevat happelised ja osad aluselised ning vale õli kasutada ei tohi. Roolivõimendi hakkaski mul paar aastat tagasi häält tegema, kui rooli lõppasendisse keerasin, pärast õlivahetust see probleem õnneks vähenes.
Rooliõli paagi külge on ühendatud 2 voolikut: üks läheb roolivõimupumba külge, teine on tagasivool ja läheb roolimehhanismi poole. Rooliõli paak tuleb vanast rooliõlist tühjendada (kasutasin suurt süstalt, millel veel pikenduseks voolikujupp otsas). Siis anum alla ja võtta lahti tagasivoolu voolik. Paagi avatud voolikupesa külge asetada voolik, millele otsa keerata keermeliimiga tihendatud polt või võtta lihtsalt pikem voolikujupp, mille ots tõsta paagist väljavoolamise vältimiseks üles. Tagasivoolu voolikule panna alla kogumisanum. Nüüd valada paaki uut õli ja asuda keerama rooli vasakule ja paremale ja jälle tagasi. Selle protsessi käigus voolab vana õli tagasivooluvooliku kaudu kogumisanumasse ja uus õli paagist roolivõimupumba külge ühendatud vooliku kaudu süsteemi. Jälgida, et selle tegevuse käigus süsteem täiesti tühjaks ei saaks ja lisada uut õli paaki. Juurdevalamist ja roolikeeramist teha lõpupoole ettevaatlikumalt, et paak oleks enamvähem, kuid mitte täiesti tühi. Kui nüüd tagasivooluvoolikust tulev vedelik muutub täiesti puhtaks roheliseks, siis enam-vähem tühjana hoitud paagi korral tagasivooluvooliku tagasi oma kohale asetamisel ei lähe paagist väljavoolamise tõttu palju uut rooliõli kaotsi. Kui tagasivooluvoolik kinnitatud, siis valada paak max tasemeni või õige natuke üle (rattad peavad otse olema rooliõli taseme kontrollil ja juurdevalamisel!) ja keerata süsteemi täitmiseks uuesti rooli edasi tagasi, kontrollida õlitaset paagis, vajadusel lisada veel juurde. Seejärel käivitada mootor ja keerata rooli jälle vasakule-paremale, et kõrvaldada süsteemist viimsedki õhumullid. Seejärel seisata mootor, kontrollida uuesti rattad otseasendis rooliõlitaset ja lõpuks võib teha proovisõidu.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

34. Kinni oksüdeerunud tagumise klaasipuhastaja remont märts 2020

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 03 Sept 2020, 23:22

Kuna juba kinnijäänud klaasipuhastaja ajami vabastamine on keeruline, tuleks eelnevalt lülitada mootor sisse ja proovida klaasipuhastaja laba käega aidates liikuma saada. Tagaluugi polstri eemaldamiseks keerata ära 2 kruvi sisemiste käepidemete süvisest. Seejärel tuleb asuda lahti kangutama polstri sisemisi kinnituskonksusid - aastatega on need rooste läinud ja suur osa võib murduda. Enne polstri tagasiasetamist määrida konksud laagrimäärdega, et tulevikus taolist kangutamist vältida. Klaasipesuvedeliku toru soojendada kergelt kuumaõhupuhuriga, kui seda ilma lõhkumata kergesti kätte ei saa. Klaasipuhastaja laba eemaldamiseks oli kõige sobivam õige mõõduga lehtvõti (kasutasin 24 mm võtit). Alguses pimedas sai ekslikult kasutatud tõmmitsat, kuid antud tagumise klaasipuhastaja võll on seest tühi ning sedakaudu piserdatakse klaasipesuvedelikku. Tõmmitsaga vajutades lömastatakse pihusti. Kui klaasipuhastaja laba käes, keerata puhasti mehhanismi poldid lahti, vabastada pistik ja tõmmata mehhanism välja. Nüüd keerata lahti mehhanismi poldid (torx15) ja eemaldada katteplaat. Minu versioonil takistas klaasipesuvedeliku toru ots katteplaadi kättesaamist, Irvakile tõmmatud katteplaadi vahelt tuli pista lapik kruvikeeraja vahele ja nii sai klaasipesuvedeliku toru otsa mehhanismi seest kätte. Kuna ma ei proovinud kõigepealt saada tagumist klaasipuhastajat lahti töötava mootoriga takistas mehhanismi liikumasaamist mootori tiguajam, mis teatavasti teises suunas liikumist ei võimalda. Mootori eemaldamine tiguajami eemaldamiseks oli samuti raske - mootor on ajami külge kinnitatud vastavatesse õnarustesse pressitud tugevate metallkõrvadega. Nende vabastamiseks tuleb ajam kinnitada kruustangide vahele, peenikese kvaliteetsest materjalist kruvikeerajaga suruda kõrva vahele. Kõrv hakkab liikuma alles siis kui alguses tema peale haamriga lüüa. Siis saab asuda kangutama ja lõpus minna suurema kruvikeeraja peale üle.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

31. Pumppihustite, hammasrihma ja selle pingutussüsteemi, veepumba, nukkvõlli, klappide hüdrotõukurite ja generaatoririh

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 04 Sept 2020, 22:35

IMGP5793.JPG
IMGP5793.JPG (259.01 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5794.JPG
IMGP5794.JPG (238.88 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5795.JPG
IMGP5795.JPG (279.4 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5818.JPG
IMGP5818.JPG (297.03 KiB) Vaadatud 226 korda

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

35. Golf III generaatori harjade vahetus dets. 2019

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 04 Sept 2020, 22:40

Detsembris 2019 natuke enne Rakveret hakkas vaevumärgatava heledusega põlema aku tühjenemise tuli. Rakveresse jõudes sai ehituspoest ostetud tester ja igaks juhuks ka tagavaraaku. Tester näitas tõepoolest 12,1 V, mitte 14V tol hetkel, nii et laadimist ei toimunud. Esimese asjana nagu kord ette näeb puhastasin generaatori kontaktühendused, paraku ei aidanud. Kui lasin hetkeks lõdvemale oma Valeo generaatori pingeregulaatori kaane poldid ja loksutasin kaant, siis vahepeal hakkas laadima. Tühikäigul jäi laadimine püsima, kuid sõitma minnes kadus jälle ära. Tagasiteel sai aeg-ajalt jälle peatutud, generaatori kaant loksutatud ja tühikäigul laetud. Probleemist arusaamisel olid määrava tähtsusega suurepärased youtube kasutaja WestronicsIrl videod nagu . Tehasejuhendid remonti ette ei näe, vaid pakuvad mitusada eurot maksva generaatori vahetust. Tallinnas Luha tn 34 tegutseb lahke härrasmees (generator-starter.ee, tel 5457 6006) kes lubas ta mul ära remontida 30 euroga. Tahtsin ise pusida ja sain forsist 10ka eest uue pingeregulaatori. Võttis natuke aega, et aru saada, kuidas uut pingeregulaatorit peale saada, sest tagasi on vaja ju suruda 2 harja, millest üks paikneb regulaatori põhjas. Õnneks olid regulaatorile jäetud vastavad augud, millest sai traadi läbi pista, nii et harjad jäid kokkusurutuks. Pärast laadimise töölesaamist ostsin Luha remondikeskusest veel uued varuharjad, kollektori, esimese ja tagumise laagri, et generaator kunagi lõpuni korda teha, sest kollektori vask on samuti peaaegu lõpuni kulunud. Valeo generaatori kollektori vahetamiseks vaata videot Nimetatud kasutaja videod salvestasin endale, sest spetsialiseeritud oskustega remondimeeste videosid on alati raske leida, kui need peaks Youtubest maha võetama.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

36. Golf III tagumiste piduriklotside ja õõtsapukside vahetus

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 04 Sept 2020, 22:41

Tagumiste trummelpiduriklotside vahetus toimub harva, seepärast on mõistlik koos klotsidega ära vahetada ka vedrud ja muu mehhanism. Kuna maha tuli võtta piduritrummel, siis kasutasin juhust koonuslaagrite määrde vahetamiseks. Nii on ka hea vana näidise peal vaadata, kuidas uut kokku panna. Kokkupaneku lihtsustamiseks vaatasin videot: Tegelikus elus käivad mõned asjad küll keerulisemalt kui sealsetes videotes, nii et tuleb olla ettevaatlik. Määrisin korralikult vasemäärdega kõik vedrud ja detailid, klotsidele endile kleepisin määrdega saastumise vältimiseks peale laia teibi. Vigaselt on kujutatud piduritrumli kättesaamist (vt ülalpool punkti....). Piduritrumli vabastamiseks tuleb kõigepealt läbi trumpli poldiava vabastada lapiku kruvikeeraja abil reguleerkiil, samuti tuleb reguleerkiil vabastada uutel kokkupandud trummelpiduritel. Lihtne oli videos vanade väsinud vedrudega kinnitada klotsikoostu rummupleki külge (väikesed pulgakesed, vedrud ja ümmargused vedrutoetusjubinad), ma pidin kasutama abilist selle paikasaamisel. Panna õigetesse ettenähtud aukudesse vedrud ja ei tohi unustada tõsta klotsid pärast seda üle rummu allosas oleva serva (videos algusest hetk 8:14). Ühel poolel ma unustasin ja siis tekkis sõitmisel tagarattasse kolin. Piduriklotsil oli jõudnud juba väikese servaosa maha hõõruda, kuid seda vähe, ja trummel oli korras. Hiljem läksid tagapidurid ülevaatuselt ilusti läbi. Enne vahetust oli mehhanism peale jäänud käsipidurist tekkinud piduritolmust jõudnud kinni jääda, samuti oli viga saanud pidurisilindri kattekumm. Vahetasin igaks juhuks ka mõlemad pidurisilindrid.

Tagumiste õõtsapukside vahetuse kohta sain kasuliku informatsiooni foorumitest: viewtopic.php?t=59920 , ja eriti viewtopic.php?t=71399 . Viisin tööd läbi järgnevalt:
1) Uute tagumiste õõtsapukside sissepressimiseks tuli valmistada rakis, mis koosnes kahest 88,9x6,0 mm elektrikeevisterasest torujupist pikkusega 50 mm, kahest U-profiilist 30x30x3 mm pikkusega ... mm. Metalli ostsin keskkonnast metall24.ee. Nendelt saab ka koha pealt osta kõike muud puuduolevalt, samuti saab väikese lisatasu eest lasta kiiresti ja täpselt lõigata metallist vajaliku pikkusega tükid. Keermelatte nad küll enam ei müü, need pidin ostma Janerest. Ostsin roostevabast 1 m keermelati ja pikad nn jätkumutrid sinna otsa. Samas oleks vähemalt mina saanud ka tavalise keermelati ja mutritega (loe punkti 8). Kuna olin oma tavapuksidest 2 korda kallimad Lemförderi puksid juba varem kätte saanud, siis sain nende järgi torujuppide otsa lõigata astmed. Selleks oli omakorda hea kasutada torujupi peal kokku liimitud paberist šablooni, mida sai esimesena puksi peal proovida ja kerge vaevaga kääride abil mitmes lähenduses parajaks lõigata. Pärast tuli õige mõõt vaid torule mõõta. Valmistulemus on pildil.
2) Kinnitasin kanali peal auto tagant tugeva veoauto koormarihmaga puu külge, panin esirataste alla veel tõkiskingad. Selle töö jaoks varusin valmis lausa 4 tungrauda, millest 2 läksid hiljem alla lastud tagasilla tala toetuseks. Saab läbi väiksema arvu tungraudadega, kui kasutada näiteks pakkusid, kuid tungraua asetamisel peab arvestama kere roostetamist - ainuke piisavalt tugev koht võib olla seal kus plekk asetseb püstloodis. Kui teha tööd tõstuki peal, siis tuleb tehasejuhendi järgi enne ülestõstmist mõõta ratta ja tagatiiva vaheline kaugus, sest tõstuki (v.a. plaattõstuki) peal ei saa pärast pukside vahetamist lasta autot oma raskuse peale, et pärast seda pingutada pukse läbiv polt.
3) Surusin roolirattale toetuva pika pulgaga piduripedaali alla, et sulgeda piduri peasilinder ja sellega takistada pidurivedeliku väljavoolamist kui tagasilla pidurivoolikud on lahti võetud.
4) Võtsin küljest tagasilla pidurivoolikud ja tagarataste pidurdusjõu piiraja (muidu jäävad liiga segama). Selle töö jaoks tuli osta avatud silmusvõtmed 11 mm ja 17 mm. Tavalise lehtvõtmega keerab roostes torukinnitused vaid ümaraks, isegi avatud silmusvõtmega pidin ühel voolikul lihtsalt vasktoru küljest saagima ja vasktorule uue otsa tegema. Ostsin igaks juhuks mõlemale poole uued pidurivoolikud. Samuti tuli osta uued pidurivoolikute kinnitusklambrid, sest vanad olid pooleldi ära roostetanud.
5) Tõstsin auto tagaosa tungraudadega üles, võtsin ära tagarattad, toetasin igaks juhuks tagasilla tala enne allalaskmist veel 2 tungrauaga. Tagasilla tala püsib iseenesest ka tagumiste amortide peal, sest need on mutritega ülevalt kinnitatud ega kuku alla.
6) Lasin alla tagasilla tala kronsteini kere küljest, kus ta on kinni 4 M10 poldiga. Seejärel eemaldasin kronsteini tagasilla tala küljest, kus ta on läbi puksi M12 poldiga. Olla iseäranis ettevaatlik, et poltide päid maha ei keera, ühe kronsteini kere külge kinnitava poldi pea tuli mul seetõttu ketaslõikuri ja freeskettaga maha lihvida.
7) Vanade pukside kummisisu eemaldasin pukside välise metallümbrise seest ilma põletamata kergesti piikvasaraga. Foorumis kirjutati, et piikvasaraga saab kätte puksid tervikuna, kuid mul see ei õnnestunud. Pigem hakkas piikvasar juba läbistama pukside metallkõrvasid. Pukside välise metallümbrise kõrva tuli ketaslõikuriga lõigata 2 soont kuskil 1-2 cm vahega ja seejärel tiigersaega lõigata metallümbrised sillatala vastast seest samuti peaaegu läbi. Piikvasar ja vajadusel tugevad kullinokad aitasid läbilõigatud kiilu vahelt eemaldada ja siis sai kontsu sillatala seest juba väga kergesti kätte.
8) Uute pukside sissesaamisel ei tohi keerata suure jõuga, vaid keerata ja hoida pinges keermelatti ja samal ajal vajadusel lüüa puksi sissepoole ka haamriga. Roostevaba keermelatti pika jätkumutriga toore jõuga pingutades kiilus mutter keermelati külge nii kinni, et see tuli ketaslõikuriga puruks lõigata. Mutrit ei saanud pärast kätte ka kruustangide vahel. Seejärel keerasin puksid sisse tavalise keermelati ja mutriga, seekord rohkem haamrile lüües.
9) Tagasi läheb vastupidises järjekorras. Ainult läbi õõtsapukside minevat polti ei tohi enne mutriga pingutada, kui auto oma raskuse peal on, muidu hakkab pukse väänama. Pingutusmomendid on 60 Nm tagasilla tala kronsteini kere külge kinnitavate poltide jaoks ja 80 Nm läbi õõtsapukside mineva poldi jaoks. Üle nende momentide mitte väga palju minna, sest näiteks pukside kummiosa saab vastasel juhul liigselt kokku pressitud. Uute pidurivooliku klambrite eemaldamisel ja sissesaamisel kasutasin kullinokkasid, pikkade mokkadega näpitsaid ja laia lapikut kruvikeerajat, millele haamriga peale lõin. Klambrid ja asjassepuutuvate poltide pead ning keermed määrisin korrosiooni vastu vasemäärdega.

volksukas1
Huviline
Postitusi: 29
Liitunud: 25 Sept 2018, 09:56
Asukoht: Meremõisa
Tänanud: 0
Tänatud: 0

36. Golf III tagumiste piduriklotside ja õõtsapukside vahetus mai 2020

Lugemata postitus Postitas volksukas1 » 04 Sept 2020, 22:54

IMGP5889.JPG
IMGP5889.JPG (290.13 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5904.JPG
IMGP5904.JPG (270.77 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5905.JPG
IMGP5905.JPG (207.16 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5906.JPG
IMGP5906.JPG (332.39 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5907.JPG
IMGP5907.JPG (317.11 KiB) Vaadatud 226 korda
IMGP5935.JPG
IMGP5935.JPG (219.56 KiB) Vaadatud 226 korda
Viimati muutis volksukas1, 04 Sept 2020, 23:01, muudetud 1 kord kokku.

Vasta

Mine “DIY”