Plaan ja soov endale üks B8 isend soetada tekkis esimest korda tegelikult juba kaks-kolm aastat tagasi, kui kõrgkooli lõpetamas olin ja olin endale idee sellest, kui lõpukingitusest maha müünud. Kuidagi sai aga tookord ratsionaalsus võitu ning plaanist ja ideest see tookord kaugemale ei jõudnudki. Järgmine suurem tuhin oli eelmise aasta lõpus, et hea küll, automaks tuleb teen siis selle ostu lõpuks ära. Selleks hetkeks kui endas kokkuleppele jõudsin, oli aga selge selleks aastaks olin oma plaaniga aga lootusetult hiljaks jäänud. Hea küll, mis siis ikka, sõidan oma natukene ajahambast räsitud B5.5'ga edasi. Tollel hetkel seisis õuel veel üks vahepeal kasutuses olnud Volvo V70, mis aga talvel pärast lumehange külastust otsustas tossama hakata ja nii ta mul pikalt seisis. Kui lõpuks selle lahkamiseni jõudsin selgus kurb tõsiasi, et D5 tegi oma D5 asja ja hammasrihm oli ülekäinud ja ülemise otsa endaga kaasa võtnud. Seda enam taastama ei kavatsenud hakata ja nii olingi olukorras, kus ainukesteks ratasteks oli alles jäänud üks üsna kapriisne vana Passat. Nüüd oligi otsustamise koht, kas võta ligi järgmine vana Passat või mõni muu odav ekvivalent, või liikuda siis ikkagi lõpuks mõne uuema peale. Umbes täpselt maikuus otsustasin, et aitab küll, ma tahan ka nüüd ACC'd ja korralike tulesid. Nii saigi pilgud siis uuesti B8 poole pööratud. Tegelikult kaalusin ka Volvo V60, BMW 3 seeriat, Superbi, Golfi ja Leoni. Aga kuna varsemalt on neli Passatit ära peetud üsna murevabalt ja margivahetusel sattus näpuvahele selline isend, mis pidevalt tähelepanu nõudis, siis ebausk minus ei lasknud muud valikut teha
. Nüüd hakkas siis see keeruline osa pihta, ehk tuli sobiv masin välja valida. Kammisin pikalt meie kohalikku turgu, aga ausaltöelda ei kõnetanud ükski auto piisavalt. Eks ma tegin oma elu keeruliseks ka, sest üks kriteerium, millest ma ei olnud nõus taganema oli auto värvus, milleks pidi olema valge või sinine. Mootoriks 110kw bensukas või 110/140kw diisel ja kindlasti esivedu. Lisadest pidi kindlasti olema ACC ja LED tuled, ideaalis oleks soovinud ka rooli- ja/või esiklaasisooja, aga kiirelt edasi kerides, siis mul ei olnud otsingute alguses aimugi, et sellise kombo leidmine nii keeruliseks võib osutuda, isegi Euroopas. Neid oli, aga nende hinnaklass jäi eelarvest välja. Lõpuks võtsin ühendust Kuldariga, kelle abil sai välja vaadatud ja lõpuks koju toodud see konkreetne isend. 2021 aasta, valge, 2.0tdi 110kw diisel, esivedu, DSG. Huvitavamatest lisadest ehk oleks Virtual Cockpit, DCC ja mäludega riidest sisu. Ah jaa, otsingute käigus selgus, et mulle jubedalt meeldis facelift versioon rohkem koos Matrix tuledega, seega sellega sai veel enda valikut piiratud. Kätte sain ta juuli alguses, nüüdseks pea 6000km juba maha uhatud ja olen valikuga väga rahul. Kütusekulu on meeldiv üllatus, senine keskmine nii kompuutri, kui ka tankimismeetodi järgi on 4,6l/100km. Üks 3000km Poola tripp sai ka tehtud, kokku kulus selleks 136l kütust. Teepeale jäi palju kiirteid, linnas ukerdamist ja mägedes sõitmist. Reisi viimasel päeval Krakowist u 40km lõunapool panin paagi täis, 800km Poola ja Leedu kiirteid hiljem oli keskmine kulu täpselt 5l/100. Tartusse jõudes trip 1300km ja paaki läks 55l kütust. Traffic Assist oli ka meeletult hea abimees, Zakopane lähistel 30min sõidu jooksul kiirus ei tõusnud kordagi üle 10km/h, jube hea oli, kui ise midagi tegema ei pidanud.
Pildimaterjali väga palju ei pane, ilmselt kõik on valget Passatit liikluses näinud, aga lisan siia kaks nurka, mille alt minu arust, see auto näeb lihtsalt fantastiline välja. Ja muidugi need tumedad tagatuled valgel autol näevad ka üsna vinged välja.
Oi jah, postitus tuli oluliselt pikem, kui ma arvasin, loodan, et mõte liiga palju ei hüppa. Edaspidi saab saab ilmselt olema rohkem remondi/hoolduspäevikuna, aga mine tea, äkki lisandub ka mõni retrofit. Järgmine kevad tahaks Monterey valukad alla panna praguste 16tolliste asemel, need on ikka liiga pisikesed sellele autole.
Praegu minu käest tehtud:
ca 195 000 - Hammasrihmakomplekt, lamerihm koos pigutiga, mootori õli + filtrid.
