Väike proloog ka.
02 juunil 2018 oli saatuslik päev kui ostsin endale T4 Caravelle, enne seda oli pea aastane vaidlus endaga ja samal ajal ka abikaasaga, kas on meil sellist vaja, isu oli suur, et ära proovida mis inimesed nendes bussides näevad. Kammisin üksjagu auto24 ja teisi portaale kui leidsin ühe isendi, millepeal silm puhkas (polnud ära aetud ehitaja buss, ei läbukaarik ega mingi muu õudus). Lõpuks sain loa, või noh vahest on kehtib selline vanasõna "tihti on kergem andeks paluda kui luba küsida"..
Selline oli ostmise päeval:
Koledad 15" vahetasin Audi allroadi 17" vastu:
Sisu (tehtud ajajooksul kemm, uued matid, kõlarite - maki vahetus, taha riiul):
Remonditud sai ka üksjagu, tavahooldusele lisaks 4x amordid - palju liigendeid, käigu hoovastiku tükid (ei leidnud enam esimest käiku). Lisaks tegin garaaži ukse ka kõrgemaks, et buss sisse mahuks, mõned meenutused:
Viimasel pildil on geneka pingutustugi vms, mis päev ennem poola reisi hoolduse käigus puruks murdus, uut polnud saada, läksin kohe sõbra juurde ja keevitasime kokku, pildil kujutatud kerget rahulolu kui krunt kuivab.
Tehtud sai kindlasti veelgi selle aasta jooksul, smoke suunad ette ja taha, korralikud pirnid ette , kellade plokiga sai mitu korda maadeldud, külmjooted puhastasin ja teisel korral jootsin korralikult üle kõik, siis lõpuks jäi kütuseseiser ka tööle. Minukäes saabus ka autole maagiline 250 000km, võis isegi õige läbisõit olla, vaadates sisu ja kulumist/kulumise puudumist. Igatahes kindlasti asju mis meelest läks, aga väga vapper vanur oli, au ja kiitus!
Aasta jooksul sai ka pikemaid sõite tehtud eestipeal, samuti sai ka poolas käidud, väga mugav, selg ei väsinud. Mega kuumuse tõttu oli natukene puudust konditsioneerist, aga katuseluuk ja lahtikäivad aknad tegid ka oma töö - siis kui sõitma saime, poest välja tulles oli tunne nagu sulaks, eks tume auto tegi oma töö. Poolareisi ajal mõõtsin ka reaalset kulu, autotäis rahvast ja tagasiteel nii palju kui ruumi siis manti täis ostetud ja kogu reisi vältel tuli kütusekuluks 7.6l/100km. Muidugi 2.4 vabalthingav oli aeglane, tõsiselt aeglane, suurim selle auto miinus, möödasõidud ei olnud inimlikud, pidi tihti kaua ootama vaba auku (väga pikka sirget ja nähtavat teelõiku).
Reisidel olles ka mõni pilt, sest olegem ausad, pikka teksti keegi ei viitsi lugeda, ikka pilte ja pilte:
Ennem müüki ostsin alla 16" plekkidel korralikud naastud, kuna hifly lamell väga ei õigustanud (audi veljel).
Viimane hall talvepilt.
Auto osteti kogematta käest ära, kuna aasta oli vana 1993 - siis kere tahtis vaikselt tähelepanu, juhipool karbis all oli auk (nagu neil kõigil) ja paljudest kohtades mullitas värvi all (kõik kohad, ka põhjaalused ja muud kohad näitasin uuele omanikule kätte - aus auto oli), niisis panin ja hoidsin üsna kalli hinnaga ( enda arust ) üleval kuulutust, et kui läheb siis läheb, ega ma väga ei tahtud, et läheks.. aga tuldi vaatama ja ära ta osteti, kole kahju oli. Hiljem suht ruttu oli uuesti müügis, midagi oli juba maha kruvitud, edasist elu ei tea.
Kokkuvõttes olin väga rahul, T4 on väga tegija, odav ülalpidamine, lihtne ja sõidu emotsioon on ülivõrdes äge... iseloomuga masin - vähemalt minu caravelle minu jaoks, uuega seda pole. Siiani vaatan T4 kuulutusi aegajalt, et äkki leidub midagi mulle, et nn hobiautoks osta garaaži, et ilusate ilmadega trippida.
Müüdud sai märtsis 2019, hakkasin kohe suure hurraaga uut bussi otsima, mida ei olnud seda ei olnud, korralikku T4.. raha olin nõus maksma 4k kanti ja ideaalse kerega ja lisadega masina puhul rohkemgi... Käisin paljusid vaatamas ja ühtegi nii korralikku või nii hea kerega masinat ei leidnud ( " roostet pole ".. tagumistes paunadest paistis maa vasta ) Kole ajaraiskamine oli.. Muidugi teine grupp olid mega ülehinnatud 7k T4 eest ei raatsinud kuidagi, sest küsides kas roostet on, tuli vastuseks, et vana auto, eks ikka... 7k eest peaks olema roostevaba.
Aasta 2019 alguses sain ka isaks, siis mõtlesin, et turvalisuse huvides vast targem võtta hoopis T5..
T5 puhul tegin pikalt eeltööd (nädal), et peas arusaada mida vajan, ehk multitaskingut, aegajalt vaja tassida suuri asju (T4 ei raatsinud, kuna vaip maas, polstrid igalpool jne..) siis pidid istmed käima kiiresti kokku ja vajadusel välja, suured polstrid ja asjad on küll mugavad ja ilusad.. aga kokkuvõttes jätsin multivani ja caravelle kõrvale ja tahtsin võimalikult lihtsat masinat, ehk 1.9 mootor ja kombi (elementaarsed lisad). Samas teadsin, et tuleb ringi teha siit sealt, polstrid ilusaks ja hubaseks, heli isolatsioon jne.
Otsides leidsin ühe 1.9 kombi, mis sobis, küll värv oli/on inetu potisisine, kergelt pleekinud ka, aga salong oli viisakas, istmed kulumatta ja mingisugused lisad ka..
27.04.2019 õhtul olin saanud T5 Transporter Kombi omanikuks.
(ostmise ajal)
12/2007
1.9 TDI BRS 75KW
Manuaal
El. aknad
El. peeglid - soendusega ja klapitavad
Kont.
Lisasoendus taga
Webasto lisasoendus
Algus oli aga päris suur krahh, koju sõites juba hakkas imelikku häält tegema, kartsin, et hooratas. Niisiis viisin forssi ja tulemuseks oli suur kogus metalli käigukastis. Kasutatud auto ostmine on ikka loto, ometi testisin autot igatepidi, kontrollisin arvutiga erinevaid sõlmesid, aga pole hullu, Käigukasti ostsin tehasetaastatud ja garantiiga (siiani kestab).
Peale ostu paar päeva hiljem forssi parklas ootamas aega:
Teise auto pagasiruumis ka "doonor":
Kokkuvõttes lasin kohe forsis teha järgmised asjad:
Mootori hammasrihm ja sinnakuuluv, veepump ja jah. vedeliku vahetus, hooratas ja sidur, mingi jahutuse toru ebameeldiva kohapeal, poolteljed, äkki oli kõik. Esimene investeering oli suurusjärki 2500 ja midagi peale, täpselt ei mäleta, oli pea aasta tagasi, selle eest oli südamerahu.
Edaspidi juttu järgmises postituses, pea aasta vaja veel jutustada, et saada "tänapäeva" ja päevakohaste asjade kohta arutada, samuti uute plaanide.
Siiani olen aga autoga rahul, algus läks nihu aga nüüdseks on hea tunne ja vaikselt täiustan bussi ja teen enda näo järgi. Eesmärk mõnus suur ja praktiline pereauto. Aga pean mainima, et sellist emotsiooni nagu T4 pakkus, seda ei ole selle autoga, iseloomutu, aga üritame seda iseloomu ajapikku ehitada.
Kustav.
