Tere! Palun nõu Golfi teadlastelt.
Hetkel Golfil peal 1,6 8V, jetronic pritsega, 020 käigukast. Jõust jääb puudu.
Mis võiks olla kõige lihtsamad alternatiivid asenduseks. Mingi 1,8 16V? Midagi, mida ka saada on?
Või on kellelgi ideid ja kogemusi, et samast mootorist enamat saada. Elementaarsed asjad nagu torukolle jms. on juba olemas.
Auto tänaval ei sõida, seega igasugused tänavale kõlbmatud ümberehitused tulevad kõne alla.
Ideid?

Lai nukk, kaas portida, Bora kolvid, jetronicust küte peale ja peaks küll olema.
Muidu mul üks 100kw 16v mootor ka vedelemas

Kaas ei ole ka enam tehase konditsioonis...
Ei ole Volkarite tehnikas väga kodus.
Bora kolvid? Mis see annab? Kõrgem surveaste?
Mis komplektsuses, seisukorras 16v mootor? Mis töid see eeldab? Kas see sobib kasti otsa ja on sama pritsega toimetav?
Kas mingi numbri eest loobuksid sellest?

Kasutaja Piktor mõnitas sind,küsijat Sten555.

Ei mõnitanud...

Sidurivõll tuleb ära vahetada kastis.

Aga siis järgmine variant oleks jetronic minema visata, proge aju, Audi elektroonilised pihustid ja laiem nukkvõll, peaks 100kw ringi tulema.
Või võtta 1,6 74kw plokikaas [VW Bot: "Keel korda!"] (läbipuhke kaas) see portida, ette saad panna trompetid, nende otsa weberid või pritse(eeldab seda, et viskad jetronicu minema)
Weberitega tuleb lõppu rohkem, muidu joon on neil võrreldes jetronicuga sama, lõpp aga muutub. Endalgi tunnen, et kuskil 5000 peal tuleb õige vääne järgi, aga mul pole piirajat vahel, seega mul laulab mootor kuskil 8000ni välja.

Tohiks küsida,mida tähendab laiem nukkvõll,Tehniliselt mootorile.

Laiem nukk ehk siis nukkvõll, mille klappide avatuse aja kattuvus on suurem originaalseadest. Paraneb teoorias silindrite täituvus kõrgetel pööretel.

Lõpp ei olegi väga probleemiks, pigem on puudu veidikenegi paremast algusest. Ühesõnaga madalamalt oleks vaja vedu juurde saada. Seda päästab vist ainult ikkagi suurem kubatuur. Jah, lahendus oleks paremate ülekannetega kast, aga esialgu läheb mootoriga tegelemise teed.
Kas 9A mootori saab 020 kasti otsa? Väidetakse, et ei lähe. Samas oleks nagu ise näinud sellist kooslust.
Kas kuskilt on võimalik tuvastada erinevate mootorite kaalud?

Enda stock mootor tõmbab teise käiguga ratta veel ringi, ei ütleks, et alt otsast puudust oleks. pigem otsin veel lõppu taga.
no kui palju sa suuremaks ikka lähed, 16v mootorit on juba kallim teha. Ise läheks kohe 20v mootori teed. oluliselt kergem ning võimalusi rohkem, samas raha läheb samapalju kui 16v mootori alla.
Muidugi 8v mootorile võid ju suuremad klapid lasta teha jne, võimalusi on palju kui raha on.

Otsin 9A mootorit.

9a mootor mul täitsa olemas kui huvi.

Vastan kasutajale 100 avant. Sellist umblauset tehniliselt pole vaja foorumisse paisata.ÖIGE oleks. Nukkvõlli nuka TÕUSU nurk. Kus sellist saada. Portida plokikaast. no ja.

100avant kirjutas:Laiem nukk ehk siis nukkvõll, mille klappide avatuse aja kattuvus on suurem originaalseadest. Paraneb teoorias silindrite täituvus kõrgetel pööretel.

Klappide avatuse aja kattuvus siis aeg mil mõlemad klapid on avatud - kas tõesti võib parandada silindrite täituvust? Või pidasid laia nuka all silmas siiski suurema nukatõusuga nukka?

VR6 !

Ehh... Puder ja kapsad ehk minupoolne näide tõbisena poolunes kiirustades tehtud postitusest, kus enamus asju lahti kirjutamatta(ja endal üle lugematta) jäi.
Esiteks- esimene pool minu postitusest oli mõeldud seletama mõistet "laiem nukkvõll", aga mingil endalegi arusaamatul põhjusel panin kaks asja kokku. Ehk siis jah- laia nuka all pidasin silmas pikema avatusega nukkvõlli.

Teine asi on see kattuvuse teema ja selle vajalikkus- tsiteerin klassikuid(allikaks loengu materjal gaasijaotusest mootoris);
- Suur ülekattenurk avaldab madalatel pööretel negatiivset mõju. Kõrgetel pööretel on ülekattenurga mõju vastupidine. Suurematel kiirustel on rõhk sisselaskekollektoris kõrgem ning ülekatteperioodil toimib sisselasketorustiku gaasisamba rõhk otse gaasisambale väljalasketorus, põhjustades silindri läbipuhumist.

Samas peab kogu selle asja juures suure tõenäosusega minema kas teiste järeleproovitud teed(ja saada sarnane tulemus) või püüda veel midagi välja "pigistada".
Ise ringiehitatud motodes on tegijate võtted ja lahendused kollede, sisselasete ja kaante/nukkide osas mingil määral erinevad ja tavaline on see, et ühe mehe vähe tehtu jookseb paremini kui teise meeletu ümberehituse tulemus. Ehk siis loeb kogu kompoti omavaheline sobivus.

Tõnisele- neid nukke nii müüakse kui ka teevad paar meest eestis. Endine töökaaslane Dr Tuha(enne Türil, nüüd Tallinnas) ja lõuna pool Ligur.

Minupoolsed vabandused segaduse tekitamise pärast.

Sten555 kirjutas:Lõpp ei olegi väga probleemiks, pigem on puudu veidikenegi paremast algusest. Ühesõnaga madalamalt oleks vaja vedu juurde saada. Seda päästab vist ainult ikkagi suurem kubatuur. Jah, lahendus oleks paremate ülekannetega kast, aga esialgu läheb mootoriga tegelemise teed.
Kas 9A mootori saab 020 kasti otsa? Väidetakse, et ei lähe. Samas oleks nagu ise näinud sellist kooslust.
Kas kuskilt on võimalik tuvastada erinevate mootorite kaalud?

9A mootori saab täiesti vabalt 020 kasti otsa. Sinna 9A mootori vända otsa saab ükskõik, millise hooratta panna. Mina ei viitsinud pedaale ja trossidega hoovastikku 02A kasti korral aretama hakata ning panin 9A mootori külge 1.6/1.8 hooratta ja siduri. Käigukastiks sai 1.6TD 020 kast. Tegin seda kõike sellepärast, et vajalikud asjad vedelesid garaazis. Eks nüüd varsti ole näha, kas see väike siduri kannatab 9A jõudu või mitte. Muidugi parem lahendus oleks 1.8 16v 020 kasti hooratas ning suurem sidur võtta.

Kui on valida 2.0 9A ja 1.8 KR/PL vahel, siis võta kindlasti 9A. Mul endal on 9A mk2 peal ning 1.8 16v 102kw KR mk1 peal, seega võrdlusmoment olemas. KR on alt otsast täiesti jõuetud, ainult pöördes olles tunned kuidas teravamaks muutub. 9A see vastu aga jaksab juba alt otsast vedada, kuid ülemine ots on võrreldes KR-ga tuim. Kasutades 9A mootoril KR-i sisselaske nukka saab ülemise otsa ka paremaks. Väljalaske nukad on 9A/KR/PL-il kõigil samad.

9A lõpuks olemas.
Mis selle nõrgemad kohad on?
Esialgne plaan on surved mõõta ja alumine pool üle vaadata. Kui surved ok siis ülemist otsa lahti ei võta.
Paneb 020 kasti otsa, 02A jääb paremaid aegu ootama ( see on siis doonoriga kaasas)

Sten555 kirjutas:Mis selle nõrgemad kohad on?

Kui kütusesüsteem vigurdama hakkab, siis on "korras. Nii kaua kuni pritsepea oma tööd teeb, nii kaua on kõik hästi.

Sten555 kirjutas:Mis selle nõrgemad kohad on?

Kui kütusesüsteem vigurdama hakkab, siis on "korras". Nii kaua kuni pritsepea oma tööd teeb, nii kaua on kõik hästi.

Õnneks on doonoril ka teine pritsepea, mis varusse jääb...

Vahepeal on asjad arenenud niikaugele, et 9A on peal, kast läks 020 ja siduriks sai mingi uuema 1,8 16V suurem sidur.

Esialgne plaan kasutada sama vana 1,6 mehh. pritset on kummuli seoses süütega. Vanal mootoril oli kontaktidega süüde, vaakumregulaatoriga.
9A-l juba kaasaegsem, mida ilma ajuta tööle ei saa.

Hetkel on järgmised variandid moto tööle saamiseks:
1. Proge aju - siis läheks ka elektroonilised pihutsid ja kogu lugu selle saatanast pritsega. Kas keegi on teinud ja kuidas/mille pihustid, latt jne. Oleks kindla peale minek.

2. Originaal aju, juhtmestik, kogu kompott. Hea meelega loobuks sellest variandist.

3. Vana pealt mehh. pritse ja mingi x süüte aju. Oleks hea odav lahendus. Võib juhtuda, et peale pusimist lõpeb ikkagi punktis 1.

Kas kellelgi on läbikäidud tee?
Mis lahendusi võiks veel olla?
Kas abf-i sisselase võiks 1:1-le peale istuda? Kui suur on lootus seda leida?
Kas mingil motol on mehh.pritse, aga süütesüsteem nagu 9A-l? Kas sealt saaks mingi süüte juhtimise karbikese...

Eesmärk on võimalikult lihtne ja töökindel lahendus, võimalikult vähe tilu-lilu.