t6nis3 kirjutas:Ära lella .Näita konkreetne käigukast mootoril ,1,9 TDi. 66 KW. millel on tagurpidi käigul sünkronisaator. R36. võib rääkida mida tahes.

Ainuke kes siin "lellab" oled meil sina, Tõnis poiss...

Olen juba korra kirjutanud, aga püüan uuesti ja hästi rahulikult seletada. Tuttava Sharan MK1 1,9TDI 66Kw all on kast koodiga DBW. Enda 81 KW Alhambra all on DJY. Mõlemad kastid olen lahti võtnud ja teise ja kolmanda käigu sünkronisaatorite vahetuseks ka võllidelt enamus vidinaid maha võtnud. Ja mõlemal ON olnud mõlemal pool viienda ja tagurpidikäigu lülitusmuhvi SÜNKRONISAATORi rõngas.
Siin on tegemist PRAKTIKAGA, mitte TEOORIAGA.
Ütle nüüd ausalt, mitu korda oled Sharan MK1 kasti sisse vaadanud?

100 avant. Viimane pilt,mida saatsid , näitab ju selgelt väikest hammasratast,mis on lihtsalt võlli peal. Pea ja abivõlli hammasrattad on sünkroniseeritud. Arutleda võib ikka,kuid ei joonis,ega pilt pole seda sünkro olemasolu näidanud. Sellepärast ka ragin tagurpidi käigu sisselülitamisel,kui auto vähekegi liigub edaspidi. Või sharanil ei ragise tagurpidi käigu sisselülitades,kui auto veel pole TÄIELIKULT seisma jäänud ,ja tahad kohe tagurdada? Tehke proov.

Sünkro ei pea asuma sellel lisavõllil vaid lisavõlliga on hambumises peavõllil olev hammakas ja sellel on sünkro küljes - lihtne ju. Esimesel pildil kus on võllid väljas loe kokku lülitusmuhvid. Neid on kolm ja iga muhvi all on kaks lülitust - ühes ja teises suunas. Seega on seal 1 ja 2 muhv, 3 ja 4 muhv ning 5 ja R (tag.käigu muhv) koos sünkrorõngastega. Tag.käigu sünkrorõngas paistab kõige ülemise muhvi ülemise serva tagant, halvasti aga seal see on.

Ma ju ütlesin,et peavõlli ja abivõlli hammakad on omavahel sünkroniseeritud. Nn. väikese võlli küljes ongi tagurpidi käigu hammasratas ,ja lihtsalt võlli peal .Ainult lülitus kahvel küljes.

Tõnis!

Kas sa loed ja süvened ka teksti, mida sulle vastatakse?
Mida ma sulle eile kirjutasin? Jah, minu Alhambral läheb tagurpidikäik väiksel edaspidi kiirusel ilma mingi raginatta sisse. Korduvalt nii lülitanud ja pole mingit jama.
Joonisel on konkreetselt osutatud detailile, mis kannab nime sünkronisaatori rõngas ja millele viitas ka kasutaja R36.
See väike hammakas lisa võllil ei liigu piki telge ega mingit kahvlit sinna külge ei lähe. Hambumine võllidel olevate hammakate vahel on pidev läbi selle abivõllil oleva hammaka. Kogu lülitus toimub just selles viienda ja tagurpidikäigu käigu muhvis ja sellega koos töötavas sünkronisaatoris.

Siiani on vastusetta küsimus, kas sa oled Sharani MK1 kasti sisse üldse vaadanud? Mina olen. Ja ma lihtsalt ei suuda mõista sinu jäärapäisust antud küsimuses...

Leppisime kokku,et arutleme, veelkord arutleme rahulikult. Jäärapäisusest on asi kauge. Milleks peaks närvi minema,kui ma piltide ega joonise pealt seda ei näe. Ei ole jah Sharanni käigukasti lahanud. Kuid mütsiga mind käigukasti remondi kohapealt ei tasu lüüa. Viimane ca. 10 aastat on olnud käigukasti remondi kohapealt rahulik. Ainult poolasside simmerlingid. Sellest nüüd küll kuidagi aru ei saa,et viies käik on ju kaugel ,kasti taga otsas,tagurpidi hammakas kasti keskel ja all. Viies ja tagurpidi käik? Noh tuleb veel teemat üleval hoida.

Püüa nüüd aru saada. Püüan puust ja punaseks.
Pilt sellest vahehammakast- http://vwts.ru/images/repair210/224519_26.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
See on kasti rattapoolses otsas. Päris korpuse ligi.
Teine pilt võllidest- http://vwts.ru/images/repair210/224519_25.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Tagurpidi käigu hammakad on need mis jäävad pildil ülespoole ja omavahel kokku ei ulatu erinevalt teistest, sest seal vahel peaks olema see esimesel pildil olev vahehammakas. Tagurpidi käigu hammasrattad on sellel kastil kõige viimased mootori poolt vaadates.
Sharan MK1-l lülitatakse 5-s ja tagurpidi sama kahvliga. Lükkad kangi paremale ja ette, läheb viies. Paremale ja taha on R.

Pildil parempoolne on peavõll,kuna on näha siduri otsakut .vasak on abivõll. Kuid ikkagi ei näe tagurpidi käigu süsteemi (võll oma hammasrattaga). Minul on üks kasti sisu näidata,kuid pildistada saan alles homme õhtupoole, rahu.Tegelikult on ju käigukastis kolm võlli. Nimelt viimane ongi tagurpidi käigu saamiseks.

Esimene pilt minu eelmises postituses - vedav võll on kastist väljas, veetav sees ja see tagurpidi käigu hammakas on veetava võlli vastava hammakaga pidevas hambumises.

Tagurpidi hammasratas ei ole pidevas hambumises IIAL. Vist räägime teineteisest mööda kuid,kui viitsid vasta,minul aega küll.

Aga just nimelt on need kolm hammakat(vedaval, vahevõllil ja veetaval) on sel kastil pidevas hambumises omavahel. Lihtsalt veetaval võllil olev hammakas ei ole muul ajal kui tagurpidi käigu ajal võlliga ühenduses. Ühendatakse läbi selle tüliõunaks oleva muhvi.
Mõiste vahevõll pole ilmselt õige antud oludes. Korrektne oleks tagurpidikäigu vahehammasratta võll...

Rahu. Kas siiski TDi. 66 kw. Sharanil saab tadurpidi käiku sisse lülitada probleemi vabalt,ilma raginatta,kui auto karvake veereb edasi.

100 avant,kas sinu tutvus ringis pole olnud probleemi tagasilla mädanemisest? See on küll teine teema,kuid küsida võib alati. G2 G3, G4,

t6nis3 kirjutas:Rahu. Kas siiski TDi. 66 kw. Sharanil saab tadurpidi käiku sisse lülitada probleemi vabalt,ilma raginatta,kui auto karvake veereb edasi.

Kirjutan seda siia teemasse juba kolmandat korda. Ühetüübilised kastid, kuigi erineva koodiga, tuttava Sharan 66Kw ja enda Alhambra 81Kw all lubavad seda teha ilma mingi raginatta. Eile lausa ekstra katsetasin- umbes jalakäija kiirusel või vähe kiiremini läks täiesti ilusti. Suuremal kiirusel ei proovinud. Tavaliselt sellist lülitust ise muidugi tegema ei kipu, sest enamus teisi vanema tehnika kaste seda ei luba ja seega paigal lülituse harjumus sees. Kindlasti ei tasu seda väga suurel kiirusel teha ka, sest sünkronisaator selle eest äitäh ei ütle et suurt osa käigukastist teistpidi ringi sikutama peab hakkama...

t6nis3 kirjutas:100 avant,kas sinu tutvus ringis pole olnud probleemi tagasilla mädanemisest? See on küll teine teema,kuid küsida võib alati. G2 G3, G4,

Esimese hooga otseselt ette ei tule. Muidugi võin mõne poisi käest homme veel küsida.

Ütlen veelkord. Piltidelt ei näinud seda. Olgu nagu on. Kuid nüüd küsimus,mis tuleb teema algusesse. Kui on tegemist sünkro süsteemiga,siis on need ju käikukasti eluaegsed. Tagurpidi käigul seda enam,kuna kasutad kordades vähem. Mingi muff on siin teemas.

Sellel kastil tootekataloogi järgi vähemalt on tagurpidi käigu sünkro olemas.
http://vagpart.com/media/images/seat/ac ... f8b211.png" onclick="window.open(this.href);return false;

Siin joonisel detail 21.

t6nis3 kirjutas:Ütlen veelkord. Piltidelt ei näinud seda. Olgu nagu on. Kuid nüüd küsimus,mis tuleb teema algusesse. Kui on tegemist sünkro süsteemiga,siis on need ju käikukasti eluaegsed. Tagurpidi käigul seda enam,kuna kasutad kordades vähem. Mingi muff on siin teemas.

Ei ole see sünkro maailm nii must-valge midagi.
Sünkronisaator võib olla tõesti inseneride poolt eluaegseks planeeritud, aga pahatihti see nii ei ole.
Sünkronisaatorile võib saada saatuslikuks;
- auto kasutaja sõidustiil. Mõni lausa raiub käike sisse, mõni ei viitsi korralikult sidurit vajutada jne. Olen olnud tunnistajaks juhtumile, kus ühes eesti suurfirmas peamehhaanikuna töötav vend kasutas sidurit ainult kohaltvõtul. Kõik muud käiguvahetused käisid tutikal liisinguautol krõksu saatel ilma siduritta. Kaua kast vastu pidas, ei oska kommenterida, sest mees osutus firma juhtkonna arust koos paljude teistega üleliigseks ja koondati. Alla aasta vanune masin läks liisingufirmale tagasi. Järgmine omanik sai "hea" vähesõitnud auto.
- näiteks vale õli käigukastis võib ka hävingut soodustada.
- võimalik tootmisdefekt.
- näiteks robotkastil häire juhtsurves või selle juhtimises.


Ise ühes eesti raskemat tehnikat müüvas esinduses hoolduse alal aastaid töötanuna olen näinud nii mõndagi. Ka täiesti müstilisi lagunemisi. Näiteks ühel tutikal masinal lõpetas sünkronisaator töölepingu enne kliendile üleandmist. Robotkastis läks sünkronisaatori rõngas paari kuu pärast pooleks jne, jne.

Paljudel teemaks oleva tüübi kastidel kulub ca 200 - 250 000 km jooksul mittetoimivaks teise ja/või kolmanda käigu sünkronisaator. Seda eriti siis, kui palju linnas sõita.
Enda Seati kolmanda käigu sünkronisaator käitus aga suht sarnaselt teemaalgataja masina tagurpidi käiguga. Käigukang jäi vabalt valitud hetkel poolele teele pidama ja käiku sisse ei saanud. Kulunud see polnud, vaid mingil põhjusel sünkrorõngas kergelt ellipsis. Kast oli sõitnud alla 80 000km.
Tagurpidi käigu sünkronisaatori tapmine ei nõua erilist pingutust. Viiendaga hoog üles ja siis pühast hajameelsusest oma arust kuues, tegelikult viienda vastas olev R sisse. Tean meest kes püüdis Galaxyl tagurpidi sisse suruda ca 120 pealt, pannes enda arust kuuendat käiku. Temal pärast seda enam tagurpidi ei lülitunud üldse ja läks kast vahetusse.

Kui nüüd tulla tagasi teemaalgataja probleemi juurde, siis sellist käitumist(nagu sein ees) ei oska millegi muu kui sünkronsaatori veaga asja seletada. Kui torn korras, liigub vabalt, ilma trossidetta otse kastilt lülitada püüdes ka ei lähe, siis üks mis kindel on see et kast tuleb algosadeks võtta ja üle vaadata, sest muidu seda asja nagunii korda ei saa. Ja kõige õrnem ja kuluvam osa on raudselt sünkronisaatori rõngas.
Ja pooleks läinud sünkro rõngas käitub just nii, nagu probleemi kirjeldati.